Amalungu amaningana e-ANC necala lokuhluleka ukuchaza ngezimali abazitholayo

Odabeni olusanda kwenzeka kwezombusazwe eNingizimu Afrika, amalungu amaningi aphezulu e-African National Congress (ANC) ePhalamende asehlolisisiwe ngokwehluleka ukudalula izimfuno zawo zezimali, okuholele ekujezisweni yiKomidi Lokuziphatha. Ngokwemiko phakathi kwalabo abathintekayo kukhona abantu abagqamile abafana noMandla Mandela, Collen Malatji, Sisi Tolashe, nabanye, abazwakalisa ukukhathazeka ngokuvuleleka nokuziphendulela eqenjini elibusayo.

UMandla Mandela, oyinzalo kaNelson Mandela futhi oyilungu elihlonishwayo le-ANC, uvumile ukuthi uphuthelwe wumnqamulajuqu wokumemezela izimfuno zakhe zezimali okokuqala ngqa eminyakeni engu-14 eyilungu lePhalamende. Incazelo yakhe yacaphuna imithwalo yemfanelo yomkhaya eyayidinga ukunakwa kwakhe ngokushesha, ukulinganisela okubucayi phakathi komsebenzi womphakathi nezibopho zomuntu siqu izikhulu ezikhethiwe ezibhekana nazo.

Ngokunjalo, uCollen Malatji, osebenza izindima ezimbili njengomengameli wophiko lwentsha lwe-ANC kanye nelungu le-ANC ePhalamende, uzithole esemanzini ashisayo ngokwehluleka ukuhlangabezana nomnqamulajuqu wokudalula.

UMalatji uveze ukuthi kube nesimo esiphuthumayo somndeni, nakuba iKomidi Lokuziphatha lalingabaza ukufaneleka kwencazelo yakhe. Phezu kokuba ecelwe ukuthi anikeze izinto ezizonciphisa isenzo sakhe, uMalatji uhlulekile ukwenza lokho, okubhebhethekisa ukona kwakhe emehlweni ekomiti.

USisi Tolashe, iPhini likaNgqongqoshe eHhovisi likaMengameli nophinde abe ngumengameli we-ANC Women’s League, naye uzithole engene shi engxabanweni emayelana nezimali ezingadalulwanga.

UTolashe ubalule ukushonelwa komndeni njengesizathu sokuhluleka kwakhe ukuhambisa ukudalulwa okudingekayo ngesikhathi. Kodwa-ke, iKomidi Lezimiso Zokuziphatha libone izizathu zakhe azanele, ikakhulukazi uma kucatshangelwa ukwephula kwakhe kwangaphambili Ikhodi Yokuziphatha ngo-2019, kwaphakamisa imibuzo ngokuzibophezela kwakhe ekufezeni imisebenzi yakhe yasephalamende.

UJerome Maake, uSihlalo wekomidi elihlangene lezobunhloli, ubhekane nemiphumela efanayo ngokungahambisani nezidingo zokudalula.

Naphezu kweqhaza lakhe elibalulekile ekwengameleni izindaba ezibalulekile zomthetho ezifana noMthethosivivinywa Wokuchibiyela Imithetho Yezobunhloli, owaziwa ngokuthi yi-Spy Bill, uMaake wehlulekile ukuhambisa isimemezelo sakhe sokuhlomula ngaso ngesikhathi esinqunyiwe.

Incazelo yakhe, ecaphuna ingozi yemoto nokuduka kwe-laptop yakhe, yahlangatshezwa nokungabaza kweKomidi Lokuziphatha, eligcizelela ukubaluleka kokudalulwa okufika ngesikhathi nokunembayo kwezikhulu ezikhethiwe.

Izincomo ze-Ethics Committee zikhombisa umzamo ohlangene wokuhlonipha imigomo yokungafihli lutho nokuziphendulela ngaphakathi kwe-ANC nePhalamende lilonke.

Ngenxa yalokhu okutholwe, ikomiti liphakamise izinhlawulo ezilingana nomholo wezinsuku ezingu-20 kanye nokusolwa okusemthethweni kwamalungu athintekayo, okubonisa ukuma okuqinile ngokumelene nokuphulwa kokuziphatha phakathi kwabamele umphakathi.

Yize amanye amalungu ezwakalise ukuzisola ngokusebenza kwawo, ikomidi lisamile ekuzibophezeleni kwalo ekuqiniseni imithetho elawula ukudalulwa kwezimali.

Njengoba amehlo omphakathi kanye nezingqapheli zezepolitiki egxile kulezi zigameko, i-ANC ibhekene nokucutshungulwa kabusha ngokukwazi kwayo ukugcina izimiso zokuziphatha kanye nokubuyisa ukwethenjwa ngabavoti.

Njengoba iNingizimu Afrika izulazula ebunzimeni bokubusa kanye nokuziphendulela kwentando yeningi, umphumela walolu hlelo lokuqondiswa kwezigwegwe uzosebenza njengovivinyo oluphelele lokuzibophezela kwe-ANC ekuhlonipheni nasekuziphatheni okuqotho ehhovisi likahulumeni.

Yisikhathi kuphela esiyosho ukuthi lezi zinyathelo zanele yini ukubuyisa ukuzethemba ebuholini beqembu nasemandleni alo okubusa ngempumelelo.


Discover more from IBUNDA NEWS

Subscribe to get the latest posts sent to your email.