Ingqophamlando yokunqoba koMnyango Wezasekhaya

UMnyango Wezasekhaya eNingizimu Afrika uthole isinqumo esinikeza igunya lokuxosha ngokuzenzakalelayo abokufika ngokungemthetho.

Lokhu kunqoba, okwamukelwe ngabantu abaningi baseNingizimu Afrika, kuza ngemuva kokuthi inkantolo ephakeme isichithile isicelo seqembu labokufika ngokungemthetho, okuhlanganisa abase-Ethiopia nabaseSomalia, ababefuna ukuvimbela ukuxoshwa kwabo ngokusebenzisa inkantolo ephakeme yaseNingizimu Afrika.

Isinqumo, esethulwe yiJaji uMongameli D Mlambo weNkantolo Ephakeme, sibeka iziqondiso nemiyalo eminingana ebalulekile:

  1. Isicelo esifakwe abokufika ngokungemthetho siyachithwa.
  2. Abamangalelwa bayalwa ukuthi bathathe zonke izinyathelo ezifanele zingakapheli izinsuku ezingama-60 ukunikeza abafake izicelo ithuba, ngokwesigaba 21(1B) soMthetho we-Refugees Act 130 ka-1998, ukukhombisa isizathu esihle. Inqubo yokubuyekeza noma yesikhalazo izoqhubeka kuze kube kufinyelelwa esinqumweni sokugcina.
  3. Abamangalelwa bayalwa ukuthi baye eNkantolo Yezimantshi ukuze kwengezwe isikhathi uma ukubuyekezwa noma inqubo yokudlulisa icala ingaqedwa phakathi nenkathi yezinsuku ezingama-60. Lesi sicelo kufanele sihambisane nombiko onemininingwane echaza izinyathelo ezithathiwe nezizathu zokubambezeleka.
  4. Abafakizicelo bayalwa ukuthi bakhokhe izindleko ezitholwe abaphenduli bokuqala kuya kwesithathu ngesicelo sokuchitshiyelwa.
  5. Udaba lwezindleko odabeni oluyinhloko luhlehliswa futhi luzosingathwa ngemva kokuba abathintekayo befake izethulo zabo ezindabeni ezishiwo.

Abafake izicelo kuleli cala, okungoMnuz Degefa Sugebo Lembore, Tumire Hajiso, Temesgen Matiwos, Thomas Godiso, Ahmed Osman, no-Abdi Osman Yusuf, abadabuka e-Ethiopia naseSomalia. Isinqumo senkantolo, njengoba kushiwo esahlulelweni, siqinisekisa igunya loMnyango Wezasekhaya lokuphoqelela imithetho yokuthuthela kwelinye izwe kanye nokuxosha.

Lesi sinqumo sibonisa ukuzibophezela ekusekeleni uhlaka lomthetho oluphathelene nokufika kwabantu abavela kwamanye amazwe eNingizimu Afrika, sigcizelela ukubaluleka kokulandela izinqubo ezimisiwe. Lesi sinqumo kulindeleke ukuthi sibe nomthelela obanzi ekusingatheni amacala okufika kwabantu kwamanye amazwe ngokungemthetho futhi sisebenza njengentuthuko ephawulekayo emizamweni eqhubekayo yokugcina ukuthula nokuvikeleka ezweni.


Discover more from IBUNDA NEWS

Subscribe to get the latest posts sent to your email.