Owesifazane waseZimbabwe oweqa umncele ukuzobeletha uzothola u-R17.2m ngobudedengu bezempilo

Esinqumweni esiyingqophamlando, owesifazane waseZimbabwe uzonikezwa u-R17.2 million yinkantolo ngobudedengu bezempilo obenzeka ngesikhathi ebeletha esibhedlela sikahulumeni eLimpopo, nokwaholela ekutheni usana lwakhe lube ne-cerebral palsy. Lesi sinxephezelo, esibekelwe izindleko zokwelashwa zesikhathi esizayo, sigqamisa imiphumela edabukisayo yezinsizakalo zokunakekelwa kwezempilo ezinganele.

Lesi sigameko siveza izinselelo ezibhekene neziguli kanye nezinhlelo zokunakekelwa kwezempilo esifundeni. Izibhedlela eziminyene kanye nokushoda okukhulu kwabahlengikazi kubangela isilinganiso esiphezulu ngokungavamile sabahlengikazi nesiguli, okwakha indawo yokuzalanisa amaphutha ezokwelapha.

Abesifazane abakhulelwe, kuhlanganise nalabo abavela eZimbabwe, bavame ukuzizwa bephoqelekile ukuthi bafune usizo lwezokwelapha ngaphesheya kwemingcele ngenxa yokuntuleka kwezinsiza zendawo.

Uphenyo lwaleli cala lwembula ukungqubuzana okwethusayo kuzinqubo zokunakekelwa kweziguli. UNgqongqoshe Wezempilo eLimpopo, uDkt. Poppy Ramathoba, uthole ukuthi udokotela waseZimbabwe wayeluleke isiguli ukuthi siyobelethela eNingizimu Afrika.

Izimo ezinjalo zigqamisa isidingo sokusebenzisana okuthuthukisiwe kanye nokuxhumana phakathi kweziphathimandla zokunakekelwa kwezempilo emingceleni. Nokho, udaba ludlulela ngale kwamacala obudedengu ngabanye. Ukwehluka kwamanani esinxephezelo, asuka ezigidini ezi-R7.5 kuya ku-R27 wezigidi kuye ngokumelwa kwezomthetho, kukhombisa amaphutha ohlelweni lokunxeshezelwa.

Abameli abasebenzisa izinhlekelele ezinjalo ukuze bathole inzuzo yemali bamane babhebhethekise isimo, bagqamise isidingo esiphuthumayo sokuqondiswa kokuqondisa. Ngaphezu kwalokho, ubunzima ohlelweni lokunakekelwa kwezempilo eNingizimu Afrika ngenxa yokutheleka kweziguli ezivela emazweni angomakhelwane kwandisa inkinga.

Naphezu kwezinsiza ezilinganiselwe, uhulumeni wehlulekile ukubhekana nomthwalo osindayo engqalasizinda yakhe yokunakekelwa kwezempilo noma ukuba nezingxoxo eziphusile namazwe angomakhelwane ukuze anciphise ubunzima.

Ukubhekana nalezi zinselelo kudinga indlela exubile. Ukubeka imikhawulo kumanani esinxephezelo ezinhlobo ezahlukene zokulimala kunganciphisa izinkokhelo ezeqile kuyilapho kuqinisekisa isinxephezelo esinobulungiswa nesilinganayo sezisulu.

Ukwengeza, ukukhuthaza ukusebenzisana phakathi kohulumeni neziphathimandla zokunakekelwa kwezempilo kubalulekile ukuze kuthuthukiswe ukunakekelwa kweziguli ezinqamula imingcele nokuvimbela izinhlekelele ezizayo.

Njengoba ababambiqhaza bezulazula kulezi zinkimbinkimbi, lesi sinqumo sisebenza njengesikhumbuzo esithinta inhliziyo sesidingo esiphuthumayo sezinguquko eziphelele zokunakekelwa kwezempilo ukuze kuvikelwe amalungelo esiguli kanye nokuqinisekisa ukufinyelela ekunakekelweni okuseqophelweni kwawo wonke umuntu.


Discover more from IBUNDA NEWS

Subscribe to get the latest posts sent to your email.