
Ukushuba kwesimo phakathi kwe-African National Congress (ANC) sekufike kwashuba njengoba le nhlangano izithola ibambene ngezihluthu neqembu loMkhonto weSizwe (MK), nokuyinto ebhebhethekiswe ukubandakanyeka kowayengumengameli uJacob Zuma. Amazwi kaNobhala-Jikelele we-ANC, uFikile Mbalula, asefake esinye isiphithiphithi kulesi simo esivele sishubile, nalapho ebize uZuma “njengomuntu ocekela phansi i-ANC.”
Ukungezwani phakathi kwe-ANC noZuma kwashuba ngesikhathi uZuma ememezela inhloso yakhe yokukhankasela iqembu le-MK, okuyisinyathelo esithathwa njengenselelo eqondile egunyeni le-ANC. Ubuholi be-ANC, bushaqekile ngesenzo sikaZuma, bashesha baqala izinyathelo zomthetho okwakuhloswe ngazo ukususa ukubhaliswa kweqembu le-MK, bethi uphawu lwayo lucishe lufane nophiko lwe-ANC lwangaphambili olwahlakazwa ngo-1993.
Umbango wezomthetho uzovela eNkantolo yoKhetho, njengoba zombili izinhlangothi zilungiselela ukubhekana ngeziqu zamehlo enkantolo. UMbalula, enkulumweni yakhe kwabezindaba, ugcizelele ukuzimisela kwe-ANC ukuthi kwesulwe ukubhaliswa kweqembu le-MK, eveza uZuma njengomuntu odicilela phansi uzinzo ezinhlakeni zeqembu.
“UZuma ube ngumuntu ocekele phansi kakhulu uguquko lwentando yeningi kuzwelonke,” kusho uMbalula, ekhomba umlando kaZuma wezingxabano nokungahloniphi phakathi kwe-ANC. Usole uZuma ngokufaka i-ANC engcupheni ngokugqugquzela amalungu nabalandeli ukuthi bangahambisani nezinhloso zeqembu, okuyisinyathelo uMbalula aphikisana naso ukuthi sizongcolisa ifa likaZuma eqenjini kanye nepolitiki.
Phezu kwalokho, uMbalula ukugxekile lokho akubize “njengenhlamba engapheli” ejikijelwa uMengameli Cyril Ramaphosa nguZuma nabasekeli bakhe, enxusa uZuma ukuba enze isibonelo futhi agxilise ukuziphatha kahle eqenjini lakhe ngaphambi kokugxeka abanye. Ukungaboni ngaso linye phakathi kwalezi zinhlangothi zombili kugcizelela uqhekeko olujulile ku-ANC, uhlangothi ngalunye lubanga ukulawula nokuba semthethweni emehlweni omphakathi neqembu elithembekile.
Phakathi kwalokhu kungqubuzana kwezomthetho, sekuphakanyiswe ukukhathazeka mayelana nodlame olungase lube khona, ikakhulukazi uma kubhekwa ukwesekwa okuqinile kwe-ANC kanye neqembu le-MK. UMbalula ukhiphe isexwayiso esishubile kuZuma emxwayisa ngokubhebhethekisa udlame noma ukungaziphathi kahle kwabalandeli bakhe, egcizelela isidingo sokuziphatha kahle nokuhlonipha umthetho.
Ukuqulwa kwecala okuzayo sekuzoba wuvivinyo oluphelele lwegunya nobumbano lwe-ANC, futhi umphumela ungahle ube nomthelela omkhulu kupolitiki yaseNingizimu Afrika. Njengoba i-ANC ibheke ukuqulwa kwecala okuthathe isikhathi eside, ubuholi beqembu buhlale buqinile ekuzinikeleni kwabo ekuhlonipheni umthetho kanye nokuqinisekisa ukuthi balawula umlando nempahla yeqembu.
Ezinsukwini ezisele ngaphambi kokuqulwa kwecala, i-ANC kanye neqembu le-MK kulindeleke ukuthi baqinise imikhankaso yabo, baqoqe ukwesekwa kanye nokuqoqa izinsiza ukuze balungiselele lokho okuthembisa ukungqubuzana kwezomthetho okuwujuqu.
Umphumela waleli cala ngeke uveze kuphela isiphetho seqembu le-MK kodwa uzophinde usebenze njengenhlolovo ngobuholi be-ANC kanye nekhono lokubhekana nezingxabano zangaphakathi phakathi nokukhula kwengcindezi yangaphandle. Njengoba kuqhubeka lo mdlalo wezepolitiki, wonke amehlo azobe ethe njo eNkantolo yoKhetho eBloemfontein, lapho kulenga khona isiphetho seqembu le-MK kanye nobumbano lwe-ANC.
Ezweni elibhekene nenqwaba yezinselelo, kusukela kokungalingani kwezomnotho kuya kweziyaluyalu zomphakathi, umphumela wale mpi yomthetho ungase ulolonge umzila wezombangazwe zaseNingizimu Afrika eminyakeni ezayo.
Discover more from IBUNDA NEWS
Subscribe to get the latest posts sent to your email.
