
INingizimu Afrika isisayine isivumelwano esikhulu naseZimbabwe sokudlulisela iziboshwa zakwamanye amazwe ekhaya njengoba abakhokhi bentela bebhekene nomthwalo wezigidigidi zamarandi wokugcina izakhamuzi zakwamanye amazwe zivalelwe ejele.
UNgqongqoshe Wezinsizakalo Zokuhlunyeleliswa Kwezimilo waseNingizimu Afrika, uDkt. Pieter Groenewald, usayine Isivumelwano Sokuqondana neZimbabwe esihlose ukuqinisa ukubambisana ekudluliselweni kweziboshwa, izinsizakalo zokulungisa izimilo kanye nokwabelana ngolwazi.
UGroenewald uhlangane noNgqongqoshe Wezobulungiswa, Ezomthetho Nezindaba Zephalamende waseZimbabwe, uZiyambi Ziyambi, ngaphambi kwesivumelwano samazwe amabili. Isivumelwano sihlanganisa ukudluliselwa kweziboshwa phakathi kweNingizimu Afrika neZimbabwe, ukwabelana ngolwazi, ukuthuthukiswa kwezinsizakusebenza zabantu, ukubambisana kwezobuchwepheshe kanye nokuvakasha kokushintshana.
Siphinde sihlinzeke ngamaphrojekthi okuzinza ezikhungweni zokulungisa izimilo, ikakhulukazi kwezolimo kanye nezimboni, njengoba la mazwe amabili efuna ukubambisana okuqinile kwezinsizakalo zokulungisa izimilo.
UKhomishana Kazwelonke uMakgothi Thobakgale naye ube khona kulo mhlangano wamazwe amabili futhi wagcizelela ukubaluleka kokubambisana okuqinile phakathi kweziphathimandla zokulungisa izimilo kulo lonke elase-Afrika. Isivumelwano kulindeleke ukuthi sithuthukise ukubambisana ekuphathweni kwamajele, izinhlelo zokulungisa izimilo kanye nokuphathwa kweziboshwa zakwamanye amazwe ezikhonza izigwebo eNingizimu Afrika noma eZimbabwe.
UGroenewald utshele iPhalamende ngaphambilini ukuthi isiboshwa sibiza abakhokhi bentela cishe u-R463 ngosuku. NgoMashi 2025, uthe abantu bangaphandle abangaphezu kuka-25,000 baboshwe ezikhungweni zokuhlunyeleliswa kwezimilo nokuthi ukubuyisela noma ukuxosha bonke kungase kusindise uhulumeni cishe u-R4.2 billion ngonyaka. Isivumelwano esisha sihlinzeka ngokudluliselwa kwamacala phakathi kwamazwe amabili.
Discover more from IBUNDA NEWS
Subscribe to get the latest posts sent to your email.
