
Umakade ebona ohlonishwayo we-ANC, uNkosazana Dlamini-Zuma, uthe uFikile Mbalula wakhokha imali ngokusobala ukuze athole amavoti eNgqungqutheleni Kazwelonke ye-ANC yango-2022. UDlamini-Zuma uveze lezi zinsolo ngesikhathi ekhuluma noMbuyiseni Ndlozi ohlelweni lwe-podcast oluthi African Renaissance.
UDlamini-Zuma ungusopolitiki ovelele kanye nesishoshovu esalwa nohlelo lobandlululo, futhi ube yilungu le-African National Congress (ANC) amashumi eminyaka. Wazalelwa KwaZulu-Natal, kanti ngemuva kokuqeda izifundo zakhe zesikole, wathola iziqu ze-BSc eNyuvesi yaseZululand kanye neziqu ze-MBChB eNyuvesi yaseBristol e-UK.
Ngawo-1970, wayebambe iqhaza elikhulu ku-Black Consciousness Movement futhi waba yiPhini likaMongameli we-South African Students’ Organisation (SASO). Kamuva waya ekudingisweni, lapho ayesebenza khona njengodokotela kuyilapho ephinde esiza izinhlaka ze-ANC ezazisebenza ngasese phesheya kwezilwandle.
Kusukela ngo-1994, uDlamini-Zuma usebenze emikhandlwini yongqongqoshe (ikhabhinethi) yabo bonke omongameli baseNingizimu Afrika abangena esikhundleni ngemuva kokuphela kobandlululo. Waba uNgqongqoshe Wezempilo ngesikhathi soMongameli uNelson Mandela, futhi waba uNgqongqoshe Wezobudlelwano Bamazwe Angaphandle ngesikhathi soMongameli uThabo Mbeki kanye noMongameli uKgalema Motlanthe.
Ngesikhathi sokubusa kokuqala kukaMongameli uJacob Zuma, waba uNgqongqoshe Wezasekhaya, kwathi ngemuva kwalokho waba uSihlalo weKhomishini ye-African Union. Ngesikhathi uMongameli uCyril Ramaphosa ethatha izintambo zokubusa, wamqoka njengoNgqongqoshe eHhovisi likaMongameli obhekele Abesifazane, Intsha kanye Nabantu Abakhubazekile.
Ube yilungu leKomiti Eliphezulu LezokuLawula (NEC) le-ANC kusukela ekuqaleni kweminyaka yawo-1990. Uke wazama kabili ukungena ezikhundleni zobuholi eqenjini kodwa akaphumelelanga. Ngo-2007, akazange akhethwe njengephini likamongameli. Engqungqutheleni Kazwelonke ye-ANC ngo-2017, wahlulwa kancane emncintiswaneni wobuholi be-ANC nguRamaphosa, okunguyena ophethe njengamanje.
UNkosazana Dlamini-Zuma ukhuluma ngokuthengwa kwamavoti ezingqungqutheleni ze-ANC. Engxoxweni, uxoxe ngezingqungquthela zokukhetha ubuholi be-ANC, intando yeningi ngaphakathi eqenjini, kanye nokukhethwa kwabazongenela ukhetho. Uthe ngesikhathi seNgqungquthela ye-ANC yango-2022 eNasrec, kwakusatshalaliswa imali obala emtholampilo ukuze kuthengwe amavoti abazongenela ukhetho.
Ubalule uMbalula, athe wathenga amavoti ukuze aqokwe njengoNobhala-Jikelele we-ANC futhi uCyril Ramaphosa akhethwe njengoMongameli. “Ekuseni ngosuku lokuqala lwengqungquthela ye-ANC yango-2022, kwatholakala uhhafu webhiliyoni lamarandi egumbini lomuntu othile,” kusho yena.
“Imali idlale indima enkulu ku-ANC. UMbalula wayesabalalisa imali emtholampilo. Ngakho-ke, imali idlale indima ku-ANC. Kwakungesona imfihlo. UMbalula wayesabalalisa imali ukuze akhethwe njengoNobhala-Jikelele kanye nokuthi uMongameli akhethwe.”
Uqhube wathi, nakuba kuyisenzo sobugebengu ukuthenga amavoti engqungqutheleni yokukhetha ubuholi be-ANC, wonke umuntu wayekwazi ukuthi lokhu kwenzeka. “Kwasetshenziswa imali. Sonke siyazi. Sonke sikubonile. Engqungqutheleni Kazwelonke ye-ANC yango-2022, sonke sikubonile,” kusho uDlamini-Zuma.
“Uma ubuza noma ubani owayesebenza emtholampilo ngaleso sikhathi, uzokutshela. Ngisho nabezindaba babika ngakho. Angivezi mfihlo.” Uthe imali idlala indima enkulu ekukhethweni kwabaholi be-ANC. “Yilokho engingakusho,” etshela uNdlozi.
Uphinde wabuza ukuthi ingabe abaholi ababethembele ekukhokheleni amavoti ukuze bakhethwe bangakwazi yini ukwenza izinqumo ngokungakhethi. “Angazi ukuthi nenza izinqumo ngokuzimela noma ucabanga ngemali oyitholile,” kusho yena.
Discover more from IBUNDA NEWS
Subscribe to get the latest posts sent to your email.
