
Ilungu lekomiti eliphezulu lesifunda saseGoli le-African National Congress (ANC), uThuthukile Zuma, ligxeke obala ubuholi obuphezulu beqembu ngemuva kokuthi iNkantolo Yezokhetho ichithe umzamo we-ANC wokubuyisela emuva abazokuba ngamakhansela abangu-181 ababebekwe eceleni okhethweni lohulumeni basekhaya lwango-4 Novemba.
UZuma, indodakazi yowayengumongameli uJacob Zuma kanye nomholi omdala we-ANC uNkosazana Dlamini-Zuma, wenqabe ukwamukela isicelo sokuthi amalungu athule ngenkathi labo ababephethe inqubo yokuhlelwa kohlu bengabhekani nemiphumela yezenzo zabo. Uthe bekufanele ukuthi iqembu lenze imisebenzi yalo yezepolitiki kunokuba liphuthume enkantolo ngemuva kokuba isikhathi esimisiwe sesidlulile.
“Sitshelwa ukuthi kufanele sibe nokuziphatha okuhle futhi sithule. Akukho kubophezeleka okukhonjiswe ubuholi mayelana nendlela inqubo yokufaka amagama eyayiphethwe ngayo,” kubhala uZuma enkundleni i-X.
Uchaze ukuhluleka kokufakwa kwamagama njengokunganaki okukhulu futhi wathi kungase kubhekwe njengokwenza umonakalo ngamabomu ngaphakathi eqenjini (sabotage).
INkantolo Yezokhetho ichithe isicelo se-ANC ngoLwesithathu, mhla ziyi-16 kuMandulo, ngemuva kokulalelwa kwecala nge-inthanethi. Iqembu lalicele inkantolo ukuthi yamukele imininingwane yabaqhudelani eyayifakwe ohlelweni lwe-inthanethi lweKhomishini Yezokhetho ngaphambi kwesikhathi sango-5 ntambama mhla zingama-28 kuNcwaba njengese-semthethweni, yize isinyathelo sokugcina sokuqinisekisa ukuthi “kufakwe ngokusemthethweni” (submit as final) sasingaqediwe.
Ikhomishini ithe ukufaka amagama ohlelweni akufani nokufaka uhlu olusemthethweni. Imiphumela yokuhlolwa kohlelo (audit trail) ikhombise ukuthi uhlelo aluzange luphazamiseke noma luwe. Inkantolo yamukele lokho futhi yenqaba ukubuyisela amagama angu-181 ephepheni lokuvota.
Impikiswano ithinta omasipala abayisithupha: iPort St Johns, iNgquza Hill, iWalter Sisulu kanye neSundays River Valley eMpumalanga Kapa, iMshwathi KwaZulu-Natal, kanye neMangaung eFree State. Kulawa magama angu-181, angu-130 aku-uhlu lokumelwa ngokwesilinganiso samavoti (proportional representation – PR) kanti angu-51 ngabaqhudelani bamawadi.
Umthelela omubi kakhulu uzwakala eNgquza Hill nasePort St Johns. Kulabomasipala ababili baseMpumalanga Kapa, i-ANC ngeke ibe nabaqhudelani bamawadi noma labo be-PR ephepheni lokuvota. E-Mangaung, eMshwathi, eWalter Sisulu naseSundays River Valley, iqembu ligcina abaqhudelani balo bamawadi kodwa lilahlekelwa uhlu lwe-PR oluphikiswayo. Ezingeni likazwelonke, i-ANC ithi ibhalise abantu abangu-8 947 kwabangu-9 128 ababebalungiselele — okungamaphesenti angaba ngu-97 ezihlalweni zamawodi kanye namaphesenti angu-90 ezihlalweni ze-PR. Labo abangu-181 abangafakwanga bangena kulowo mahluko osele. Ikhomishini isigunyaze abantu abangu-136 790 ezweni lonke ukuthi bancintisane ezihlalweni zomkhandlu ezingu-10 526 ngomhla ka-4 Novemba.
UZuma uphikisane nokuthi iqembu bekungafanele lifike ezingeni lokubhekana nodaba lwamaphepha enkantolo. “I-MYANC bekungafanele idlale ngamalungelo ethu asemthethweni. Bekufanele sifeze umsebenzi wethu wezepolitiki wokufaka uhlu lwethu ngesikhathi,” kubhala yena.
Ube esebala unobhala-jikelele uFikile Mbalula.
“Kunalokho, u-Mbalula Fikile umatasa kakhulu ngokwenza izingxoxo nabezindaba etshela abantu ukuthi ungumphathi,” kubhala yena.
Ubuze ukuthi kungani ukuziphatha kahle kulindeleke kumalungu ajwayelekile kuphela.
“Kulindeleke ukuthi thina njengamalungu ‘sithule futhi siziphathe kahle’. Bekukuphi ukuziphatha kahle kukaNobhala-Jikelele ekwenzeni umsebenzi wenhlangano ayesekhethelwe wona?” kubhala uZuma.
Ngosuku olulandelayo wengeze wathi: “Lo ‘mphathi’ uthi kumele siqhubeke nokuziphatha kahle nokuthula.”
UMbalula ugcizelele ukuthi iqembu lifake imininingwane ngesikhathi nokuthi inkinga yezobuchwepheshe ohlangothini lwekhomishini yiyo evimbe isinyathelo sokugcina. Ikhomishini kanye nenkantolo bakwenqabile lowo mbono. Inkantolo ithole ukuthi iqembu alizange liqedele isinyathelo sokugcina sokucindezela inkinobho, nokuthi ukufakwa kwemininingwane ngomzuzu wokugcina kuqhubeke kwaze kwaba yimizuzu embalwa ngaphambi kwesikhathi sokuvala esingu-5 ntambama.
Ihhovisi likanobhala-jikelele yilo elibhekele inqubo yohlu lukazwelonke. Imibiko yangaphakathi esakazwa eqenjini ikhombe ukufakwa kwemininingwane kwezifundazwe sekwephuzile, izinguquko ezenziwe ngomzuzu wokugcina kanye nezinombolo zikamazisi ezingaqinisekisiwe.
Discover more from IBUNDA NEWS
Subscribe to get the latest posts sent to your email.
