
Epulazini lakhe lobisi eKiambu County emaphethelweni enhloko-dolobha yaseKenya iNairobi, uNewton Mwangi ukhumula amabhuzu akhe nesudi yokusebenza ngemuva kokusenga izinkomo zakhe. UMwangi ukhathazekile ngokungakwazi kwezinkomo ukushaya umgomo wamalitha angu-80 okufanele awagcwalisele amakhasimende akhe ngosuku, ngenxa yokushoda kwefolishi okubi eKenya.
Njengabanye abalimi bobisi, uMwangi udonsa kanzima ukuze athole ifolishi eyanele yokondla izilwane zakhe ngomzamo wokwandisa isivuno sobisi. “Isomiso siphazamisa ukukhula kotshani, okuphazamisa ukutholakala kwefolishi futhi ngenxa yalokho, imfuyo yami ayinakho ukudla okwanele ukunginika amalitha angu-150 obisi olusha engangiluthola eminyakeni edlule lapho sinedlelo elanele,” kusho uMwangi etshela iChinAfrica. .
Ngokusho koMnyango Wezolimo Nokuthuthukiswa Kwemfuyo, izwe laseMpumalanga Afrika libhekene nenkinga yokushoda kokudla okungamaphesenti angama-60 esidingweni saminyaka yonke sokudla kwemfuyo esingamathani ayizigidi ezingama-55.
UMwangi, 48, uphawule ukuthi ukushoda kwefolishi kukhuphule izindleko zefolishi, okwenza kube nzima kakhulu ukondla kahle izinkomo zakhe zobisi ezingama-20 nsuku zonke. “Ngikudinga ngokushesha okunye ukudla okuzongisiza ukuze ngikwazi ukondla izinkomo zami noma ngingalahlekelwa yilo,” kuzikhalela uMwangi, wengeza ngokuthi njengoba ukushintsha kwesimo sezulu kusongela ukuphila kwabantu nezilwane, abanye abelusi abafana naye bakuthola kunzima ukondla imfuyo yabo.
UMnyango Wezemfuyo WoMnyango Wezolimo Nezokuthuthukiswa Kwemfuyo eKenya uthe izwe laseMpumalanga Afrika lidinga amathani ayizigidi ezingama-55 wokuphakelwa minyaka yonke, kodwa likhiqiza kuphela amaphesenti angama-40 alokho, okungaphezulu kwamaphesenti angama-40 alahlekile ngesikhathi sokuphatha ngemuva kokuvuna.
Ngenhlanhla, umthengisi wezolimo waseShayina uJack Liu usemkhankasweni wokuqeda ukushoda kwefolishi futhi uzimisele ukwandisa ubisi oluvunwa abalimi bobisi eKenya. “Yilesi sikhala esingigqugquzele ukuthi ngingene emfundweni yezilwane. Isimo sakamuva sesomiso sithinte iningi lezindawo eziwugwadule nezinegwadule, lapho abelusi abaningi belahlekelwe yimfuyo yabo,” kusho uLiu.
Ngo-2021, ngemva kokuzwa ukuthi abalimi bathwala kanzima ukondla imfuyo yabo ngotshani obusezingeni eliphezulu, uLiu, oyi-CEO ye-Crevation International Ltd., wethula utshani iJuncao eKenya.
Okuvame ukubizwa ngokuthi utshani bomlingo baseShayina epulazini lakhe lesimanje eduze kwaseKitengela, uLiu uthe utshani beJuncao bukhula kahle ezindaweni eziningi, okuhlanganisa izindawo ezomile neziwugwadule njengoba abalimi bedinga kuphela ukuqinisekisa ukuthi amanzi okunisela ayatholakala.
U-Liu uthe i-Juncao, okusho ukuthi “utshani bamakhowe” ngesiShayina, yasungulwa usosayensi waseShayina uLin Zhanxi ngemva kweminyaka engu-30 yocwaningo.
Utshani obuluhlaza, obude futhi obumnandi sebuthathe abalimi abaningi bobisi eKenya ngenxa yamaprotheni abo anothile ayisihluthulelo sokukhiqiza ubisi oluningi. Kusize abafuyi bezinkomo bendawo ukuthi bagcine ubisi olusha ezindaweni zabo zezitolo, ngaleyo ndlela bagcine iholo labo kanye nokuziphilisa.
U-Edwin Wekesa, umphathi wepulazi lika-Liu ozinze epulazini i-Kambi Ya Moto e-Rongai, e-Nakuru, muva nje uthe utshani be-Juncao bunamaprotheni angamaphesenti angu-18 kanti izinkomo nezimbuzi ezidla utshani zikhiqiza ubisi olwengeziwe. “Utshani abunazo izinambuzane, buhlala buqinile futhi buthembekile. Kungavimbela ukuphenduka ugwadule futhi kubhekane nokushintsha kwesimo sezulu,” kusho uWekesa.
Usuku nosuku, abalimi bobisi bendawo bathutheleka epulazini lika-Liu ukuze bafunde ukukhulisa utshani bomlingo baseShayina ngomzamo wokuthuthukisa umkhiqizo wabo.
UBoyd Kamau, umalusi wendawo, ukuqinisekisile ukuthi ngokungafani notshani benapier bendawo, utshani bomlingo baseShayina bunomsoco, bunamaqabunga athambile futhi kuthatha izinyanga ezimbili kuya kwezintathu ukuvuthwa. “Epulazini lami, siphinde sicubungule ifolishi eluhlaza evuniwe njengefulawa engagcinwa iminyaka emithathu,” kusho uKamau, wengeza ngokuthi izithombo zeJuncao ziyathengeka.
Njengoba ikhule emazweni angaphezu kwekhulu emhlabeni wonke futhi izuza ukuthandeka e-Afrika, iJuncao grass inamaqabunga abanzi kanye neziqu ezinoshukela ezinothile ngesivuno saminyaka yonke esingamathani angama-445 ehektheleni. Kuthatha amasonto ayi-12 ukuvuthwa futhi kungavunwa izikhathi ezingaphezu kweziyisihlanu ngonyaka.
Kusukela ngo-2021, utshani sebuguqule ukufuywa kwezilwane ezindaweni zaseKenya ezisagwadule, kwaqinisekisa ukutholakala kwefolishi okunomsoco kubelusi nabalimi abasafufusa.
Umlimi wobisi uMelody Kimani waqala ukufunza izinkomo zakhe utshani iJuncao ngemuva kokuvuna ifolishi laseShayina endaweni yokulima eyihektha elingu-1 (0.4-hectare) ngonyaka odlule, “Ngike ngabona ukuthi imfuyo yami iyakhuluphala ngenxa yokuthi utshani beJuncao sebubonakala bukhona. okunomsoco uma kuqhathaniswa namadlelo esintu. Lokhu kwandisa ukukhiqizwa kobisi.”
Ongoti befolishi bathi iJuncao grass ineprotein engahluziwe engamaphesenti angu-18. Ngaphezu kwalokho, inothile ngezakhi ezincane futhi ingaphakelwa inkukhu, inhlanzi, izimbuzi kanye nezingulube.
Kulesi simo, iKenya, i-Uganda neSomalia ziphakathi kwamazwe ayisithupha azohlola uhlelo lokuvala ukushoda kwemfuyo.
Discover more from IBUNDA NEWS
Subscribe to get the latest posts sent to your email.
