Izinkinga eNdlunkulu kaZulu: Sichaza ngempi yesihlalo sobukhosi samaZULU

Mhla ziyi-12 kuNdasa wezi-2021, ISilo uGoodwill Zwelithini sakhothama sesineminyaka engu-72 ubudala ngemva kokungeniswa esibhedlela ngenxa yokugula okuhlobene nesifo sikashukela. Kusukela lapho, kuye kwalandela uchungechunge oluyinkimbinkimbi lwezimpi ezingokomthetho.

Kamuva nje, inkantolo eNkulu yaseGauteng ithole ukuthi uMengameli Cyril Ramaphosa akazange enze ngendlela ngokuhambisana nomthetho ngesikhathi egunyaza uMntwana uMisuzulu KaZwelithini njengeSilo samaMazulu. Esinqumweni esikhishwe yiJaji uNorman Davis, uthole ukuthi uRamaphosa ushaye indiva izigaba ezithile zoMthetho Wobuholi ukuze aqoke isigungu esiphenyayo uma kwenzeka kunombango othinta ubukhosi.

UDavis ukugcizelele ukuthi lesi sinqumo akusona esokucacisa ukuthi ngubani ofanele ukuphatha isihlalo sobukhosi sikaZulu phakathi koMisiZulu noma umfakisicelo kuleli cala uMntwana uSimakade Zulu. UDavis uthe udaba seluvele lunqunywe yiJaji u-Isaac Madondo ngesikhathi ekhipha isinqumo ngoMashi 2022 lapho ememezela uKaMisizulu njengenkosi efanele.

UDavis uthe ubehlulela ngesicelo sokubuyekeza, hhayi isikhalazo. Ukubuyekezwa obekufunwa nguSimakade bekuwukuthi “Inkosi uMisuzulu KaZwelithini Zulu iqokwe njengenkosi ngokwesiko lamaZulu, okwesibili kwaba ukuthi ngabe uMengameli uye wasibona kahle yini iSilo ngokoMthetho woBuholi beNdabuko namaKhoi-San wesi-3 wezi-2019. (Umthetho Wobuholi).

Encwadini yakhe yefa ySilo esakhothama uZwelithini kubhale ukuthi kuzobe kuyisifiso sakhe ukuthi unkosikazi wakhe, iNdlovukazi uMantfombi Zulu, aqokwe njenge-bamba lobukhosi. Nokho, ukubusa kukaMantfombi kwakuzothatha inyanga kuphela, ngemva kokushona kwakhe zingama-29 kuMbasa ngawo lowo nyaka.

Umnyombo wesicelo senkantolo wumhlangano owawungomhla ziyi-14 kuNhlaba, lapho amalungu omndeni wasebukhosini abalelwa ku-130 aqoka uMntwana uMisuzulu KaZwelithini njengeNkosi yamaZulu elandelayo. Nokho, njengoba uDavis ephawulile, lo mhlangano waphikiswa ngokusemthethweni ngencwadi yamhla zi-3 kuNhlangulana wezi-2021 kadadewabo kaZwelithini, uNkosazana Thembi Zulu ongasekho.

“Uveze ukuthi umhlangano owandulele wangomhla ziyisi-7 kuNhlaba wezi-2021 awuzange ube umhlangano weNdlunkulu kaZulu, nokuthi umhlangano wangomhla ziyi-14 kuNhlaba wezi-2021 wabizwa ngamanga, nokuthi i-ajenda yawo ayizange iveze ukuthi wawubizelwe ngenhloso. lokukhomba ozongena esikhundleni sobukhosi,” kubhala uDavis.

UThembi uphinde waveza udaba ngokuziphatha kukaButhelezi ngesikhathi somhlangano, ethi amalungu athile angahambisani nokuqokwa kukaMisuzulu avalwa. Cishe ngo-Agasti 2021, uDavis uthe ngemuva kokuthi abantu abambalwa beye kuRamaphosa bezolamula umbango wobukhosi, uMengameli wakhetha ukuqoka isigungu esizohola owayenguNdunankulu waKwaZulu-Natal, uWillies Mchunu.

Ngesikhathi sokulamula, kwafakwa izicelo ezintathu ezinkantolo eNkantolo eNkulu yaseMgungundlovu, zifuna ukuphikisa ukuba semthethweni kwencwadi yefa kaZwelithini kanye nokuvimbela uNdunankulu waKwaZulu-Natal ukuthi athathe uMisuzulu njengenkosi. Ekuqaleni kuka-2022, uMchunu wakhipha umbiko onamakhasi angu-43 mayelana nenqubo yokulamula, lapho aphakamisa khona ukuthi uRamaphosa alinde kuphothulwe zonke izinqubo ezinkantolo ngaphambi kokugunyazwa kwenkosi. Umbiko uphinde wancoma ukulamula kwesikhathi esimaphakathi kuya kwelide, njengoba indlu yasebukhosini “yaphukile”.

UKUQALA KWEZIMPI ZESIKHUNDLA:

Mhla ziyi-12 kuNdasa wezi-2022, iJaji leNkantolo eNkulu yaseMgungundlovu, u-Isaac Madondo, lazichitha zontathu lezi zicelo, lavulela uMisuzulu indlela yokuba athathe izintambo zobukhosi. Ngalo lolu suku uRamaphosa uthole incwadi evela kuNdunankulu kaZulu ongasekho, uMntwana uMangosuthu Buthelezi, ethi uMatfombi ukhethe uMisuzulu njengenkosi, kwase kuhlangene iNdlunkulu yaqinisekisa ngazwi linye lesi sinqumo.

Kwaphela izinsuku ezine ngemuva kwesinqumo sikaMadondo lapho uRamaphosa egunyaza ngokusemthethweni uMisuzulu njengenkosi. Kodwa-ke, njengoba uDavis esho ekwahluleleni kwakhe, isikhathi sezinsuku eziyi-15 sokufaka isicelo semvume yokudlulisa icala asikapheli. Eqinisweni, uDavis uthe, ilivu eyimpumelelo yokudlulisa icala yafakwa ngomhlaka-18 Mashi, phakathi nesikhathi esiyizinsuku eziyi-15.

Esicelweni sakhe, uSimakade uthe uMthetho wobuHoli wawuthi uma kunombango wobukhosi, uMengameli kumele aqoke ithimba labaphenyi ukuze lixazulule lokhu ngaphambi kokuthola izitifiketi. “Nakuba umzamo wokulamula, okuyindlela eyalandelwa uNgqongqoshe ekuqokeni Iphaneli Yokulamula yesikhashana wawuncomeka kakhulu, awuzange uhlotshaniswe noMthetho Wobuholi,” kubhala uDavis ekwahluleleni kwakhe.

“Ukube ukulamula kwenzeke ngempumelelo, lokho bekungayiqeda ingxabano, futhi bekuyosho ukuthi kukhona Iphaneli Yokulamula.” UDavis uthole ukuthi kunokungaboni ngaso linye obekungenza kudingeke ukuthi kuqokwe ithimba labaphenyi. Ijaji linqume ukuthi uRamaphosa “wenza iphutha emthethweni” ngokuhluleka ukwenza umsebenzi wakhe njengokufunwa ngumthetho.

UDavid wanquma ukuthi ukugunyazwa kukaMisuzulu “akukho emthethweni futhi akukho emthethweni”, wathi uRamaphosa aqoke ithimba eliphenyayo elizophenya ukuthi ngabe yonke imithetho nemikhuba yesintu yalandelwa yini ekuqokweni kwenkosi yamaZulu.


Discover more from IBUNDA NEWS

Subscribe to get the latest posts sent to your email.