INkosi yaseUK uCharles III ithi akube indawo yokucija i-COP28

Abaholi bomhlaba behlele eDubai ngezingxoxo zesimo sezulu ze-UN ngoLwesihlanu, ngaphansi kwengcindezi yokuqinisa imizamo yokunciphisa ukufudumala komhlaba njengoba ingxabano yakwa-Israel-Hamas yenza ithunzi kule ngqungquthela. UMongameli we-UAE uSheikh Mohammed bin Zayed Al Nahyan ubingelele iNkosi yaseBrithani uCharles III, uNdunankulu waseNdiya uNarendra Modi, uMongameli waseFrance u-Emanuel Macron nabanye abaholi esikhungweni se-Expo City Dubai esigcwele ilanga edolobheni laseGulf.

Ingqungquthela ye-COP28 iqale ngoLwesine ngokunqoba kusenesikhathi njengoba amazwe evumile ukwethula isikhwama “sokulahlekelwa nokulimala” emazweni asengozini acekelwe phansi yizinhlekelele zemvelo. Kodwa izithunywa zibhekene namasonto amabili ezingxoxo ezinzima mayelana nezindaba eziningi osekunesikhathi ziphazamisa izingxoxo zesimo sezulu, eziqala ngekusasa likawoyela, igesi namalahle.

Uhlaka lokuqala lwesivumelwano okuxoxiswana ngalo amazwe acishe abe ngu-200 luhlanganisa ulimi “lokwehliswa/ukukhishwa” kwezibaseli ezimbiwa phansi, okubangela inqwaba yesisi esingcolisa umoya. Umuzwa wokuphuthuma wanyuswa isexwayiso se-UN sokuthi u-2023 usethubeni lokuba unyaka oshisa kakhulu emlandweni, okuphakamisa ukwesaba ukuthi umhlaba ngeke uhlangabezane nomgomo wokunciphisa ukufudumala ku-1.5 degrees Celsius.

“Manje umsebenzi wangempela uqala kuphela,” kusho umongameli wase-UAE ocebe ngowoyela we-COP28 uSultan Al Jaber ngoLwesine. “Ngizobe ngigoqa imikhono yami, ngihlanganyele futhi ngisize ukubhekana nale nselelo futhi ngilethe imiphumela yangempela, engenzeka,” kusho uJaber, nakuba ayethi kukhona “isimo esihle” kanye ne-vibe “enethemba” kulandela isimemezelo sokulahlekelwa kanye nomonakalo.

UJaber, ohola inkampani kazwelonke kawoyela e-UAE, i-ADNOC, uthe “indima yamafutha ezinsalela” kumele ifakwe ezingxoxweni zesimo sezulu ze-UN. Umbhalo osalungiswa udala impi phakathi kwalabo abafuna “isigaba sokunqamuka” nalabo abavuna “ukwehliswa” okuncane kwezimbaseli ezimbiwa phansi. Kodwa izingqapheli zathi ukufakwa kwalolu limi kubalulekile.

“Kunesifiso esikhulu ukwedlula noma yini eyake yethulwa ku-COP27 (izingxoxo e-Egypt ngonyaka odlule), ngakho-ke nokuba nayo phakathi kwezinketho kuyisinyathelo esikhulu,” kusho u-Lola Vallejo, uchwepheshe we-French Climate think think tank IDDRI.


Discover more from IBUNDA NEWS

Subscribe to get the latest posts sent to your email.