
Unkosikazi udalula umyeni kanye ‘neshende’ futhi wabelane ngalamavidiyo nezithombe zezikhathi zabo ezisondelene. Lona owesifazane oshadile owangena ezinkundleni zokuxhumana wadalula ividiyo yomyeni wakhe ‘neshende’ lakhe ngezinsolo zokwabelana ngama-video nezithombe zabo ngezikhathi zokusondelana – ababeziqophe kumakhalekhukhwini wakhe.
Uma ebhekene necala lokuziphindiselela ngocansi – okuyicala eNingizimu Afrika, lonkosikazi angase abhadle ejele noma akhokhe inhlawulo efinyelela ku-R300 000. Ukuziphindiselela kwezithombe zocansi ngokuhwebelana noma ukusatshalaliswa kwanoma yiziphi izinto ezinqunu noma ezibekela ingcaca ucansi zothile ezinkundleni zokuxhumana noma emilayezweni ngaphandle kwemvume yakhe.
Umsolwa oneminyaka engu-25 ubudala okusolwa ukuthi uyinkosikazi sewake wafuna usizo kwaReaction Unit South Africa (Rusa), ngenhloso yokuvimba ukuthi kusatshalaliswe izithombe ezingcolile kanye nama-video akhe nendoda eshadile. I-POST inamavidiyo amathathu asabalalisiwe, futhi izinkomba zibonisa ukuthi enziwe ngemvume egcwele yazo zombili izinhlangothi.
Kukholakala ukuthi unkosikazi uthole ama-video angu-14 kanye nezithombe ezinqunu ezingu-60 zalo wesifazane nomyeni wakhe ocingweni lwakhe. Kuthiwa ubefuna ukuziphindiselela ngokuthumela kuFacebook nakwezinye izinkundla zokuxhumana nabangani, umndeni kanye nabasebenza nabo.
Okuthunyelwe okuningana okunamavidiyo nezithombe kusasebenza kuFacebook futhi kusasakazwa kabanzi kuWhatsApp. Enye yala mavidiyo izungeza nasenkundleni bukhoma lapho ababukeli babelana ngezincomo neziphakamiso zokuthi abashadikazi kufanele basingathe kanjani lesi sihlava.
Osolwa ngokushendeza nendoda eshadile, basebenza ndawonye enkampanini kazwelonke eMhlanga. U-Prem Balram, waseRusa, uthe uke wathintwa yinkosikazi okusolakala ukuthi iyinkosikazi “ekhathazeke kakhulu”. “Usidalule ukuthi ubethandana nozakwabo oshadile engazi. Owesilisa athi uhlulekile ukudalula isimo sakhe somshado, kusolakala ukuthi uthwebule izithombe zabo zocansi ngekhamera.”
U-Balram uthe okuqukethwe ingcaca kuhlanganisa izithombe namavidiyo anqunu abonisa izenzo zocansi ezenziwa endaweni yabo yokusebenza, emotweni yale ndoda, nasemagunjini ahlukene ehhotela. “Lezi zinto zitholwe ocingweni lwakhe ngumkakhe. Uqale ukuyisabalalisa ezinkundleni zokuxhumana njengobufakazi bokujola kwakhe ngaphandle komshado. Lo wesifazane uthe waze wathola ukuthi le ndoda ishadile ngemuva kokuba unkosikazi wakhe elule isandla kuye ngesikhathi ethola ama-video nezithombe,” kusho uBalram.
Uthe ngenxa yaleli hlazo umyeni ubengakabuyeli emsebenzini wanqamula konke ukuxhumana ‘neshende’. “Ezimpendulweni, umyeni wathi intombi yazi kahle ukuthi ushadile futhi yaze yathengela izingane zayo izipho zokuzalwa ezikhathini ezedlule,” kusho uBalram. Uqhube wathi abekho amacala avuliwe futhi alikho icala eliphenywayo okwamanje.
Umsolwa unqabile ukukhuluma ne-POST. Uthe waya eRusa ngenhloso yokumisa ama-video ukuthi asakazwe futhi axwayise abanye besifazane ngobungozi bokuziphindiselela ngezithombe zocansi. UDkt Mashilo Boloka, oyisikhulu esiphezulu sebhodi leFilm and Publications, uthe akuvumelekile ukusatshalaliswa kwezithombe zocansi zangasese namafilimu ngaphansi komthetho iFilm and Publications Board Act.
“Akekho umuntu ongavezwa, nganoma iyiphi indlela, okuhlanganisa i-inthanethi nezinkundla zokuxhumana, esithombeni socansi esiyimfihlo noma ifilimu ngaphandle kwemvume yomuntu ngamunye noma abantu abavela esithombeni noma efilimini, futhi ngenhloso yokulimaza.”
“Kubalulekile ukugqamisa ukuthi umuntu ovela esithombeni noma efilimini, kungenzeka ukuthi uvumile ekuqaleni ukwakhiwa kwalesi sithombe noma ifilimu.”
Uthe kubalulekile futhi ukwazi “ukuthi noma yimuphi umuntu owasabalalisa ngamabomu izithombe namafilimu ocansi ayimfihlo kunoma iyiphi indlela okuhlanganisa i-inthanethi nezinkundla zokuxhumana, ngaphandle kwemvume yomuntu siqu noma yomuntu ngamunye nalapho umuntu noma abantu ezithombeni nakumafilimu ekhona. abahlonzwe noma abakhonjwa ezithombeni nakumafilimu ashiwoyo bayoba necala”.
“Ngemuva kophenyo, abenzi bobubi bazothweswa icala, bakhokhe inhlawulo engeqile ku-R300 000 noma bagqunywe ejele isikhathi esingeqile eminyakeni emine noma bakhokhe kokubili inhlawulo kanye nokugqunywa ejele.”
Discover more from IBUNDA NEWS
Subscribe to get the latest posts sent to your email.
