Ukulungisa Uhlelo Lokufuduka KwaseNingizimu Afrika: Iziphakamiso Eziqinile zikaDkt Aaron Motsoaledi

UMotsoaledi ugcizelele ukuthi umthetho okhona njengamanje omayelana nokuba yisakhamuzi, ukuthuthela kwelinye izwe kanye nokuvikelwa kwababaleki awunakuhambisana. Izichibiyelo eziyizicucu zenziwe ngaphandle kwanoma yiluphi uhlaka lwenqubomgomo olukhona, okuholela ekutheni kube nomthetho ongahambisani nomunye nomunye. I-White Paper ibhekana nalolu daba ngokuhlinzeka ngohlaka olubanzi lokuqondisa ukunikezwa kwezindawo zokuhlala, ubuzwe, kanye nokuvikelwa kubantu bangaphandle, kanye nokuqinisekisa ukuphakanyiswa kwezintshisakalo zezwe zokuphepha nokuhambisana nezivumelwano nezimiso zamazwe ngamazwe mayelana nokufuduka.

Esinye seziphakamiso ezibaluleke kakhulu kuMqulu Womthetho Ukubuyekezwa kanye nokuhoxa okungenzeka ku-1951 United Nations Refugees Convention kanye neProtocol yango-1967 ephathelene Nesimo Sababaleki. UMotsoaledi uphakamisa ukuthi iNingizimu Afrika kufanele icabangele ukuvuma lezi zingqungquthela ngokugodla, okufana nokwenziwa kwamanye amazwe. Ungqongqoshe uthi izwe alinazo izinsiza zokunikeza amalungelo enhlalo-mnotho acatshangwa kuSivumelwano sango-1951.

Ngaphezu kwalokho, leli phepha ligqamisa isidingo sokuhoxiswa komthetho wamanje wokuba isakhamuzi obandlululayo, osukela emuva kuMthetho Wokuba Isakhamuzi wango-1949. UMotsoaledi uveza ukuthi uMthetho ka-1949 kanye nemithetho eyalandela yayingabafaki “abomdabu” (abantu abamnyama) embusweni wokuba izakhamuzi zaseNingizimu Afrika futhi yayibandlulula ngokobuhlanga nangokobulili. Ungqongqoshe uhlongoza ukuthi kufakwe uMthetho Wobuzwe kanye Nomthetho Wokubhaliswa Kwezingane Zokuzalwa Nokufa emthethweni owodwa ophathelene nokuba yisakhamuzi, ukuthuthela kwelinye izwe kanye nokuvikelwa kwababaleki. Lokhu kuhlanganiswa kuhloswe ukususa ukungqubuzana kanye nezintuba ezindleleni ezibheke ekubeni yisakhamuzi futhi kuqinisekiswe ukuthi izindlela zokunikeza noma yiluphi uhlobo lokuba yisakhamuzi zithobela umthetho ngokuphelele.

Mayelana nokufika kwabokufika, uMotsoaledi uphawula ukuthi iNingizimu Afrika iyindawo ekhangayo kubantu abaningi emhlabeni jikelele. Kodwa-ke, iphinde ibhekane nenselelo enkulu yabafuduki abangenazo izincwadi abangena kuleli ngokungemthetho. UMnyango Wezasekhaya awukwazi ukuphendula ngesibalo esiqondile sabokufika ngokungemthetho, kodwa abangu-15 000 kuya ku-20 000 baxoshwa minyaka yonke, ngezindleko ezinkulu. Ukubhekana nalolu daba, uMthetho Wesigungu Esilawula Imingcele uzobuyekezwa futhi uhambisane nohlaka lwenqubomgomo entsha. Ukusungulwa kweBorder Management Authority (BMA) kulindeleke ukuthi kwehlise kakhulu ingcuphe yokuthi abokufika bangene kuleli ngokungemthetho.

I-White Paper futhi iphakamisa ukuqinisa amandla okuqapha ngokwethula izinhlelo ezididiyelwe ze-IT ezikwazi ukuhlaba umkhosi izenzo zokukhwabanisa ezihlobene nama-visa, omazisi, izitifiketi zomshado, namaphasipoti. Ukwengeza, iphakamisa ukuthi kunikezwe amandla uPhiko Olulwisana Nenkohlakalo eMnyangweni Wezasekhaya ukuze kuliwe nenkohlakalo, ngokulunika amandla amakhulu omthetho. UMotsoaledi uncoma ukuthi amalungu oPhiko Olulwa Nenkohlakalo asekelwe ophikweni lwamaphoyisa aseNingizimu Afrika (SAPS) ngoba anamandla adingekayo okuseshwa nokuboshwa ngaphandle kwencwadi egunyaza ukuthi asebenze.


Discover more from IBUNDA NEWS

Subscribe to get the latest posts sent to your email.