
Njengoba udlame olushubile empumalanga yeDemocratic Republic of the Congo (DRC) luqhubeka nokukhula, izinkulungwane zezakhamizi sezibalekile amakhaya azo njengoba iqembu elihlomile le-M23 liqinisa ukuhlasela kwalo. Leliqembu lisabisa idolobha laseSake futhi lisondela eduze nenhloko-dolobha yesifunda, iGoma.
Amavukelambuso e-M23, aqala ukuhlasela okukhulu ngoMashi 2022, kubikwa ukuthi ahaqa u-Sake, ezama ukulimaza ibutho laseCongo. Amasosha aseCongo kanye namasosha eNhlangano Yezizwe Ezihlangene athwele kanzima ukuze anqande amavukelambuso, njengoba izingxabano zishubile esontweni eledlule.
Intatheli ye-Al Jazeera, u-Alain Uaykani, ubike eseBulengo, idolobhana eliqhele ngamakhilomitha ayi-10 entshonalanga neGoma, lapho izinkulungwane zabantu abangenamakhaya zibalekele khona. Ngokuka-Uaykani, “Sekuphele isonto lonke belwa, kodwa namhlanje ekuseni, amavukelambuso azamile ukuthatha idolobha elikhulu.” Isimo phansi asikacaci kahle, akuqinisekwa ukuthi ngabe amasosha noma amavukelambuso alawula lezi zindawo okubangwa ngazo.
Lolu dlame seludale ukuphuma ngobuningi kwezakhamizi eSake, okubikwa ngezimpi ezinzima ezihlanganisa amasosha namavukelambuso e-M23. UJustin Musau, umuntu owaxoshwa eSake, ulandisa ngezimo ezibuhlungu: “Isimo saseSake sibi kakhulu njengoba kunezimpi ezinzima phakathi kwamasosha namavukelambuso e-M23. Bahlasele ngezibhamu ezinkulu futhi kwawela amabhomu edolobheni … yingakho silibangisa eGoma.”
UHenriette Muyume, omunye umuntu owaxoshwa, uzwakalise ukuphelelwa yithemba okuzwiwa yilabo ababalekela impi: “Sibalekela ukulwa phakathi kwamavukela-mbuso namasosha. Asazi ukuthi singayaphi … kodwa ngeke sikwazi ukuphila kulesi simo, kungaphezu kwamandla ethu. “
Ingxabano, eyaqala ngoMashi 2022, iholele ekungeneleleni kwezempi kanye nemizamo yokulamula yabaholi bezifunda zaseMpumalanga Afrika. Naphezu kokumiswa kwezikhali ngonyaka odlule, ukungqubuzana kuqhubekile, okwenza yonke imiphakathi yaseMasisi naseRutshuru ibalekele ezindaweni okucatshangwa ukuthi ziphephile emaphethelweni aseGoma.
Irokhethi ehlezi eduze kwenyuvesi yaseGoma ngoLwesithathu igcizelele ubungozi obungase bube khona edolobheni, okuyikhaya labantu ababalelwa ezigidini ezimbili. Yize bengekho abashonile, iveze ingozi eyandayo edalwa amavukelambuso e-M23, amemezele ukuthi ahlose ukulwa neGoma.
Uhulumeni waseDemocratic Republic of the Congo ufunge wagomela ukuthi ngeke uyivumele iGoma iwele ezandleni ze-M23, eseduze nomngcele waseRwanda. Iqembu lamavukela mbuso, eliholwa ama-Tutsi fighters, lisolwa ngokuthola ukwesekwa eRwanda, okuholele engxabanweni yezikhulu esifundeni. I-Rwanda iyakuphika noma yikuphi ukubandakanyeka.
Izakhamuzi zithwele kanzima ngenxa yodlame kulesi sifunda, njengoba abaningi bebulawa ngamabhomu kanye nokuhlasela kokuziphindiselela. Ihhovisi le-UN le-OCHA libike ukuthi babalelwa ku-42,000 abantu asebesuswe eMasisi kuphela kusukela ngomhlaka-2 Febhuwari.
Amavukelambuso e-M23 enze asondele kakhulu edolobheni iMweso ngenyanga edlule, nokusondeze ingxabano eGoma. UNatalia Torrent, inhloko yeDoctors Without Borders (MSF) eMweso, ubike izingxabano ezinodlame njengoba amasosha kanye namasosha asekela uhulumeni bezama ukubuyisela idolobha. I-MSF kudingeke ukuthi ikhiphe abanye abasebenzi ngemuva kokuthi izinhlamvu zihlasele isibhedlela, nokwabhebhethekisa kakhulu inkinga yosizo lwabantu.
Ithimba le-UN lokugcina ukuthula e-DRC litshale amasosha ekupheleni kukaJanuwari ukuze avikele umhubhe wabantu ababalekela uMweso, abaningi befuna ukuphepha eSake. Njengoba udweshu luqhubeka nokudlondlobala, umphakathi wamazwe omhlaba usibheke ngabomvu isimo empumalanga ye-DR Congo, ngethemba lokuthi kuzoba nesinqumo esisheshayo ukuvimbela ukulahleka kwempilo okuqhubekayo kanye nokuxoshwa kwezakhamuzi.
Discover more from IBUNDA NEWS
Subscribe to get the latest posts sent to your email.
