UMnyango Wezasekhaya nohlelo lokuheha izisebenzi zangaphandle ezinekhono

UMnyango Wezasekhaya kulindeleke ukuthi uguqule imigomo yawo eqinile yama-visa ukuze uhehe abasebenzi abanekhono kanye nezivakashi, ngokusho kukaNgqongqoshe Wezasekhaya u-Leon Schreiber.

Lolu shintsho luphawula ukushiya imikhuba yangaphambilini yokuthuthela kwelinye izwe eyayigxekwa ngokuba nenzondo.

Ukulungiswa kokuqala kuzokwethula uhlelo olusha olusekelwe kumaphuzu lwama-visa omsebenzi olunikeza ukufaneleka okuzenzakalelayo kubantu abaneziqu ezithile.

Ukwengeza, kuzokwethulwa i-visa yokusebenza kude, kanti zombili lezi zinhlelo kulindeleke ukuthi ziphothulwe maduze.

U-Schreiber ugcizelele ukuthi “ukuguqulwa kwama-visa ukuze kuhehe izivakashi, imali, kanye namakhono ngezinye zezinyathelo ezisebenza kahle kakhulu esingazithatha esikhathini esifushane ukuze sikhuthaze ukukhula komnotho.”

Njengamanje, abantu bangaphandle abanikezwa umsebenzi eNingizimu Afrika babhekana nokulinda isikhathi eside—ngokuvamile izinyanga noma ngisho neminyaka—ukuze bathole imvume ye-visa, futhi abaningi bayenqatshwa ngaphandle kwezincazelo ezicacile.

Nakuba abavakashi baseNtshonalanga ngokuvamile bethola ama-visa lapho befika, izivakashi ezivela eChina naseNdiya, izimakethe ezimbili ezingase zibe nenzuzo enkulu, zihlangabezana namaphepha anzima.

INingizimu Afrika izitholele idumela lokungabamukeli ikakhulukazi abokufika abavela kwamanye amazwe ase-Afrika, abavame ukusolwa “ngokuntshontsha” imisebenzi phakathi nokuntuleka kwemisebenzi okukhulu, okuthinta ingxenye yesithathu yabantu baseNingizimu Afrika.

“Kuwumbono ongamanga ukuphakamisa ukuthi asikwazi ukukhulisa umnotho sibe silwa nokucwaswa kwabokufika,” kusho u-Schreiber, ephawula ukuthi ukufakwa kwabantu bakwamanye amazwe abanamakhono kungasiza ekukhiqizeni imisebenzi.

Uchaze uhlelo olukhona lwama-visa “njengokwehluleka okuyinhlekelele,” okuvimbela ukungena kwabantu ngabanye abadingwa yiNingizimu Afrika. Lapho ethatha izintambo ngoJulayi, u-Schreiber wathola ukusilela emuva kwezicelo zama-visa ezingu-306,000 ezazinqwabelene kule minyaka eyishumi edlule. Ithimba lakhe selokhu lacubungula ama-62% alezi zicelo ngokuqinisa abasebenzi nokusebenza isikhathi esengeziwe.

Ngokuka-Schreiber, “Ukuntuleka kwamakhono emnothweni kuyisithiyo sesibili esikhulu ekukhuleni komnotho nokudalwa kwamathuba emisebenzi, kulandela ukuncishiswa kukagesi,” kubhekiselwa kucwaningo olwenziwa nguMgcinimafa. Uhlela nokwenza uhlelo lwamanje lwe-visa olusekelwe ephepheni lube yidijithali phakathi neminyaka emihlanu ukuze kuncishiswe ukukhwabanisa nokuchema kwabasebenzi bamacala, nakuba evumile ukuthi izinkinga zesabelomali ezingaba khona zingadala izinselele.


Discover more from IBUNDA NEWS

Subscribe to get the latest posts sent to your email.