
Sekuqubuke ukushuba kwesimo phakathi kweNdlunkulu kaZulu kanye ne-African National Congress (ANC)esifundazweni saKwaZulu-Natal, njengoba sekunezimfuno zokuthi kuxoliswe ngokusemthethweni. ISilo uMisuzulu kaZwelithini kubikwa ukuthi ufuna izinkomo ezingu-100 kuSihlalo we-ANC uSiboniso Duma njengophawu lokuzisola.
Lo mdonsiswano uqubuke ngesikhathi kunomcimbi wokukhumbula iSilo uDinuzulu kaCetshwayo kwaCeza lapho uDuma athatha khona umbhobho kundunankulu wesizwe samaZulu uThulasizwe Buthelezi phambi kweNkosi uMisuzulu noMengameli Cyril Ramaphosa. Lesi senzo sokungahloniphi okusobala sivuse umlilo wokugxekwa futhi sifuna ukubuyisana.
Ngesikhathi kuqhubeka ingcindezi, umkhuzi wamabutho, uMnuz Sipho Mhlongo, ukugcizelele ukuthi lesi simo sishube kanjani, wathi ukuxolisa kukaDuma kumele kudlule amazwi nje. UMhlongo ugcizelele ukubaluleka kosiko lokucela intethelelo enkosini, egqamisa isiko lokubuyisela izinkomo. Yize isimo besishubile kodwa uMhlongo udlulise isimemo kuDuma ukuba azithobe ebukhosini axolise ngokusemthethweni yize ekhombisa ukuphuthuma.
Uxwayise ngokuqhubeka nokubambezeleka, egcizelela isidingo sokuxazulula izinkinga ngokushesha ukuze kwehliswe ihlazo elibhekene nomndeni wasebukhosini. Abagxeki basigxekile isenzo sikaDuma njengokubukela phansi uButhelezi kuphela kodwa nabaholi bendabuko bebonke.
UMhlongo ukhale ngokungena kokungaboni ngaso linye kwezepolitiki ezindaweni ezingcwele, wanxusa ukuthi kuhlukaniswe ipolitiki nezinto ezithinta indlu yobukhosi ukuze kugcinwe ukuthula nenhlonipho. Eziphendulela uDuma uveze ukuthi ungenele ngokusola uButhelezi ngokuchema nokufaka ipolitiki emcimbini.
Uveze ukuthi uButhelezi, oyilungu eliphezulu leNkatha Freedom Party (IFP) nophinde abe yimeya kamasipala wesifunda saseZululand, uqale uchungechunge lwezigameko zokuhlasela abaholi be-ANC ebukela phansi ukungathathi hlangothi kwakhe njengondunankulu. Njengoba kuqhubeka ukungaboni ngaso linye, ukushuba kwesimo phakathi kweNdlunkulu kaZulu kanye nobuholi be-ANC kwenza kube nesithunzi ngemikhosi yesintu nezinkulumo zepolitiki ngokufanayo.
Ukuxazululwa kwalokhu kungqubuzana kusalokhu kungaqiniseki, kugcizelela ukulingana phakathi kwamasiko, ipolitiki, nokubuyisana emculweni wamasiko waseNingizimu Afrika.
Discover more from IBUNDA NEWS
Subscribe to get the latest posts sent to your email.
