
UMgcinimafa Kazwelonke ulindele ukuthi uhulumeni abe nokushoda kwezigidigidi ezingama-R330 ekupheleni konyaka wezimali okhona kulandela ukuqhubeka kokonakala kokuqoqwa kwemali engenayo kanye nokwenyuka kwezindleko. Lokhu kuvezwe nguMnyango Wezezimali Kuzwelonke ngesikhathi ukhipha imininingwane eveza imali kahulumeni, ukusetshenziswa kwemali kanye nokuboleka kwenyanga kaZibandlela wezi-2023.
Imininingwane ikhombise ukwehla kwemali engenile ngamabhiliyoni ayi-R16 ngoZibandlela wonyaka odlule uma kuqhathaniswa nowezi-2022, okuholele emalini esalayo encane kunaleyo ebilindelwe. Ngakolunye uhlangothi, ukusetshenziswa kwemali kunyuke ngaphezu kwezigidigidi eziyisi-R9 ngesikhathi esifanayo. Lokhu kuqhuba umkhuba wokuthi uhulumeni andise ukusetshenziswa kwemali ngesikhathi eqoqa imali encane.
Onyakeni kuze kube manje, uhulumeni usesebenzise imali engaphezulu kwezigidigidi ezingama-R292.58, okuholele ekutheni alinganisele ukushoda kwesabelomali sonyaka wonke okungaphezudlwana nje kwezigidigidi ezingama-R330. Ukuxhasa lesi sikweletu, uhulumeni kuzofanele akhiphe esinye isikweletu futhi anezele enqwabeni yakhe yezikweletu esezivele zingeneme.
Ngokusho kweDaily Investor, abanye ongoti bezomnotho bakhathazekile ngokuthi iNingizimu Afrika izongena esikweletini maduze njengoba uhulumeni eseqalile ukukhipha isikweletu esisha ukuze akhokhe izikweletu ezikhona. Kodwa-ke, isazi somnotho sakwaCitadel, uMaarten Ackerman, uthe iNingizimu Afrika ayikangeni esikweletini, kodwa ukusigwema kuzodinga ukwenza izinqumo ezinzima.
U-Ackerman uthe izwe livamise ukungena esikweletini uma isilinganiso salo sesikweletu se-GDP sifinyelela ku-90%. Njengamanje iNingizimu Afrika ihlezi ku-77%. Ubesakhathazeke kakhulu ngesimemezelo sokuthi isikweletu sikahulumeni njengephesenti lobukhulu bomnotho kulindeleke ukuthi sinyuke sifinyelele ku-77%.
Ucwaningo olwenziwa yiBhange Lomhlaba lukhombisa ukuthi amazwe izikweletu zawo ezedlula u-77% njengephesenti le-GDP isikhathi eside abhekana nokwehla okukhulu ekukhuleni komnotho. U-Ackerman uthe lokhu kuyinto izwe elingeke likwazi ukuyikhokhela, uma kubhekwa umnotho walo osuvele umile.
“Isabelomali sinezinhlangothi ezimbili, imali engenayo kanye nezindleko, futhi siyazi ukuthi kulesi simo, sibhekene nokushoda kwesabelomali ngoba uhulumeni usebenzisa imali eningi,” kusho u-Ackerman.
“Uma kubhekwa izinkinga zesakhiwo sendawo kanye nezici zangaphandle ezifana nomjikelezo wezimpahla kanye nokuthi iNingizimu Afrika ingayitholi imali yentela ebeyilindele, umyalezo oqondile bekuyoba ukucisha nokuncishiswa kwemali.”
“Okunye kwalokhu kukhulunyiwe, kodwa ngeshwa, uhulumeni okhona akakhombisi ukuthi angakwazi ukunciphisa izindleko, ikakhulukazi ngaphambi kokhetho oluzayo.”
U-Ackerman uthe kumele uhulumeni agxile kakhulu ekukhuliseni umnotho ngokushesha, okungabavumela ukuthi baqoqe imithelo eminingi futhi bengase bathole imali edingekayo ukuze kulungiswe ukusilela kwemali.
Owayeyinhloko yehhovisi lesabelomali kuMgcinimafa Kazwelonke, uSolwazi Michael Sachs, naye uxwayise ngokuthi ukuntengantenga komnotho waseNingizimu Afrika kubonakala njengenkinga yezimali. USachs ungusolwazi osizayo kanye nenhloko yeProjekthi Yomnotho Womphakathi esikhungweni esiseNingizimu se-University of Witwatersrand Sezifundo Zokungalingani.
Phambilini watshela iPhalamende ukuthi uNgqongqoshe wezeziMali u-Enoch Godongwana usedale isabelomali esisha ngokuphelele eSitatimendeni Senqubomgomo Yesabelomali Sesikhathi Esimaphakathi.
“Inkinga yokukhula komnotho waseNingizimu Afrika ibonakala njengenkinga yezimali kanye nezinyathelo zokunciphisa izindleko, ezingazange ziphumelele ekuqiniseni izikweletu kule minyaka eyishumi edlule,” esho.
Ukuncishiswa kwezindleko kunomthelela ekufuneni okuphansi kwe-aggregate, ukukhula okuphansi kanye nesimo esibuthakathaka. Akulindelekile futhi ukuthi isikweletu singazinziswa ngenkathi i-GDP ngomuntu ngamunye iqhubeka nokwehla.
Le nkinga iya ngokujula ngenxa yokusebenza kabi komnotho waseNingizimu Afrika, inzalo ephezulu, kanye nokungaqiniseki emhlabeni. Ukuphawula kuka-Sachs kulandela ukukhathazeka ngokwethembeka kwezinhlelo zokuhlanganisa izimali zoMnyango wezeziMali ezivezwe yiKhomishana Yezezimali Nezezimali ekuqaleni kwaleli sonto.
Discover more from IBUNDA NEWS
Subscribe to get the latest posts sent to your email.
