
INgwazi yebhola ezwenikazi lase-Afrika, uSamuel Eto’o, uzwakalise ukudideka kwayo ngokungenzi kahle kweNingizimu Afrika ku-Africa Cup of Nations (AFCON), njengoba ilungiselela ukubhekana neMali emdlalweni wayo wokuqala ka-2024 ngoLwesibili.
Lo mgadli owake wagijima eqembini lesizwe laseCameroon, ungumshayi magoli amaningi kulomqhudelwano wezwekazi njengoba enelokhodi lokuhlohla amagoli angu-18, uthe ulindele lukhulu kuBafana Bafana (Abafana), uma kubhekwa izinga leligi yabo yasekhaya.
“Kuyangixaka ukuthi kungani iBafana Bafana ihlezi ingenzi kahle kwi-Cup of Nations,” etshela abezindaba ngesikhathi kuqhubeka umhlangano uthe “Iligi yaseNingizimu Afrika ihlelwe kahle futhi ingenye ahamba phambili e-Afrika ngakho angiqondi ukuthi kungani iqembu lesizwe lingadlali kuhle lokho.
“Izikhulu zebhola kumele zihlale phansi zihlele ukuthi zizoyisa kanjani iBafana kwelinye izinga ukuze ibe yiqembu lesizwe elihamba phambili e-Afrika. Uma kubhekwa amandla eligi kazwelonke, lokho kungenzeka,” kusho u-Eto’o, owanqoba i-AFCON kabili neCameroon futhi manje osengumongameli weCameroon Football Federation.
INingizimu Afrika ibuyela ku-Afcon ngemuva kokuphuthwa yi-Edition ka-2022, futhi iqhathwe kuGroup E neMali, iNamibia neTunisia eKorhogo, okuyindawo esenyakatho kakhulu kwamadolobha amahlanu azosingatha e-Ivory Coast. INingizimu Afrika yenza kahle kakhulu ngo-1996, ngesikhathi isingathe futhi yanqoba lo mqhudelwano, ihlula iTunisia kowamanqamu phambi kwabalandeli abangu-80 000, okuhlanganisa noMengameli wangaleso sikhathi uNelson Mandela. Kodwa-ke, ukuphuma kwe-quarter-final eya eMali ngo-2002 kwaphawula ukuqala kokwehla okuye kwaqhubeka cishe ngaphandle kokuphazamiseka kusukela ngaleso sikhathi.
Emidlalweni eyisithupha eyalandela, okuhle kakhulu asebekwazile ukufika kuma-quarter-final amabili, kanti enye yawo bekungosokhaya ngo-2013. Ezinye izihlabani zaseNingizimu Afrika zisole ukungabi bikho kwesifiso nendlala kubadlali abakhona okuyimbangela yokuwohloka komnotho.
Umshayi wamagoli amaningi kuBafana Bafana uBenni McCarthy, owashaya amagoli angu-31, uthe abadlali bagculisekile ngokuhlala ekhaya bajabulele ubuntofontofo beligi yakuleli, kunokuthi baziphonsele inselelo e-Europe.
“Bantula indlala yokujoyina iklabhu yaseYurophu, ukulwa nesimo sezulu esibandayo futhi balwela indawo yokuqala,” lo mdlali oneminyaka engu-46 ubudala, oseyingxenye yethimba labaqeqeshi beManchester United, etshela abezindaba. “Ngokungafani namashumi ambalwa eminyaka adlule lapho wonke umdlali webhola waseNingizimu Afrika efuna ukushintshelwa e-Europe, iqembu lamanje liyakujabulela ukuhlala ekhaya, ukuhola kahle nokuduma emphakathini.
“Ngaqeqesha amaqembu amabili asezingeni eliphezulu aseNingizimu Afrika futhi ngangivame ukuba nomuzwa wokuthi omakhalekhukhwini bathathwa njengento ebaluleke kakhulu kunebhola.”
UStuart Baxter, owazalelwa e-England owayengumqeqeshi weKaizer Chiefs okuyiqembu elithandwa kakhulu kuleli, uvumelane noMcCarthy.
“Ngesikhathi ngifika eNingizimu Afrika (ngo-2005) abadlali bebhola babebhincisela nxanye ukuya phesheya kwezilwandle. Akusenjalo.
“Iningi imali manje ngenxa yamalungelo kamabonakude noxhaso. Abanye abadlali bathola amaholo amakhulu.
“Isimo sengqondo sabaningi sibonakala siyisizathu esenza ngizihluphe ngokuya e-Europe uma ngikhonzwa lapha, ngikwazi ukushayela imoto ebizayo futhi ngibe nabantu abaningi abangithandayo.”
Babili kuphela abadlali baseNingizimu Afrika, abanamaqembu amahlanu aphezulu e-Europe – uLyle Foster waseBurnley noLebo Mothiba waseStrasbourg futhi ngeke babe se-Ivory Coast.
UBurnley uthe bekungeke kube ubuhlakani ukuthi uFoster ashiye e-England njengoba eseluleme ezinkingeni zempilo yengqondo kanti ukulimala edolweni kwenze uMothiba wadlala.
INingizimu Afrika izothembela ekunqobeni ukungabi khona kwayo futhi ikhombise ukuthi u-Eto’o unephutha uma isibhekene neMali ngoLwesibili, emdlalweni ongase ube wumdlalo omqoka wamathuba ayo okudlulela esigabeni somkhumulajezi.
About The Author
Discover more from IBUNDA NEWS
Subscribe to get the latest posts sent to your email.
