
UMalema usho kanje ngesikhathi ekhuluma ngesonto eledlule, lapho ekhuluma khona ne-Umsunduzi Ground Forces Forum. Ugcizelele ukuthi akakaze athi abantu abamhlophe kufanele bashiye iNingizimu Afrika. Kunalokho, wacela ukubuyiselwa komhlaba.
“Sifuna umhlaba wethu ubuyiselwe. Ngikhuluma isiNgisi. Akukhona ukuthi abantu abamhlophe abakwazi ukuzwa engikushoyo. Bayakuzwa engikushoyo,” esho.
“Angikaze ngithi abantu abamhlophe kumele bashiye iNingizimu Afrika. Ngithe buyisela umhlaba ukuze sabelane ngamaminerali aleli lizwe ndawonye.”
“Bafuna ukuhlala etafuleni badle bodwa kodwa thina sihlale sibabuka. Leso sikhathi sesiphelile. Sifuna ukuhlala etafuleni. Leli tafula lingelethu nathi. Liyitafula lethu.”
UMalema uphikise ngokuthi abantu abamnyama abanaso isithunzi ngoba abanawo umhlaba noma impahla. Lokhu, esho, kufanele kushintshe. “Ngeke ube nesithunzi ngaphandle komhlaba. Akekho ozohlonishwa ngaphandle komhlaba,” etshela amalungu e-EFF eMsunduzi.
“Asihlonishwa ngoba singabantu abamnyama. Asihlonishwa ngoba asinazo izindawo. Ubunikazi bempahla buqala ngomhlaba.”
UMalema uphikise ngokuthi imisebenzi ihlobene nomhlaba, ikakhulukazi maqondana namalungelo okumba ahlobene nomhlaba ezindaweni ezicebile ngezimbiwa. “Uma uthi, ‘Sifuna lezi zimayini,’ zibekwe phezu komhlaba kabani? Kufanele uqale uthathe umhlaba, ngoba umhlaba uza nakho konke,” esho.
“Yingakho lapho laba bantu abamhlophe befika eNingizimu Afrika, abazange bantshontshe abesifazane bethu. Bakwenza lokho kamuva,” esho.
“Lapho befika, into yokuqala abayintshontshile kwaba umhlaba. Ukusuka lapho, babazi ukuthi konke okunye kuzolandela.”
UMalema uthe ngenxa yokuthi abantu abamnyama abanawo umhlaba, bazizwa benamahloni futhi abazethembi njengabantu abamhlophe. “Bheka umuntu omhlophe ongafundile. Abaningi babo abazange baye esikoleni. Mbheke ehamba. Uhamba ngokuzethemba ngoba uyazi ukuthi ungumnikazi wale ndawo,” esho.
“Abantu abamnyama abahambi ngokuzethemba. Sonke sihamba sengathi siyabaleka. Sihamba ngokuzivikela ukuze uma kuqala inkathazo, silungele ukubaleka futhi sigweme ukuba abasolwayo.” Wanezela ngokuthi isizathu sokuba abantu abamnyama basolwe ngamacala obugebengu, njengokweba ezitolo, ukuthi abanawo umhlaba.
Discover more from IBUNDA NEWS
Subscribe to get the latest posts sent to your email.
