Umnyango wazabasebenzi uhlawulise izigidi izindawo zokudlela

UMnyango Wezabasebenzi uhlawulise izigidi ezingu-R10 waphinde wabopha abantu abavela kwamanye amazwe abangama-81 abangekho emthethweni ezindaweni zokudlela. Ochungechungeni lokuhlolwa ezweni lonke, uNgqongqoshe wezemiSebenzi uNomakhosazana Meth umemezele ukuthi sekukhishwe inhlawulo engaphezu kuka-R10 million, kwaboshwa abasebenzi bangaphandle abangenazo izincwadi ezingu-81.

Lokhu kuza ngemuva kokuthi uMnyango Wezokuqashwa Nezabasebenzi wenze uchungechunge lokuhlola okunomthelela omkhulu ezindaweni zokudlela kanye nakwamanye amabhizinisi okunikeza izivakashi ukuze kuqinisekiswe ukuthi kuyalandelwa imithetho emsebenzini.


Ukuhlolwa, okwenzeka kusukela ngoSepthemba 17 kuya ku-20, 2024, kuhlanganisa izikhungo eziyi-2,681 futhi kwembula ukwephulwa okukhulu. Bangaphezu kuka-1,941 abantu bangaphandle abahlonzwe kulezi zindawo zokusebenza. Ungqongqoshe udalule lezi zibalo ngesikhathi ekhuluma nabezindaba mayelana nodaba lwakamuva lomnyango, oludalwe yividiyo eyi-viral TikTok.

Le video iveza owayeyisisebenzi sesitolo sokudla i-Babel eMenlyn, ePitoli, ekhala ngokuphathwa ngendlela engafanele kwabasebenzi, nokuholele ekutheni kube nophenyo olusabalele embonini yezokuvakasha.

“Ukuhlolwa kwethu kuveze izinto eziningi ezingahambisani nokulandelwa kwemithetho, okuhlanganisa ukukhokhelwa kancane kwamaholo, ukubanjwa kwemali okungekho emthethweni, nezimo zokusebenza ezingaphephile,” kusho uMeth. “Kuze kube manje, sesikhiphe izinhlawulo zemali engaphezu kuka-R10 million, okuphoqa abaqashi ukuthi balungise le mithetho futhi bahambisane nemithetho yezabasebenzi.”

Lo mkhankaso ukhombise ukusebenzisana phakathi koMnyango Wezasekhaya, iBargaining Council of the Hospitality Sector, kanye nezinhlaka zomthetho. Kwezinye izimo, Izaziso Zokuvinjelwa zazikhishwa, zimise imisebenzi eyingozi kuze kube yilapho izindawo zokusebenza zifinyelela izindinganiso zokuphepha ezidingekayo.

IWestern Cape izihola phambili ngokuhlolwa kweziza njengoba zingu-809, ilandelwa iGauteng ngama-764, iKwaZulu-Natal ngama-535. Ezinye izifundazwe okubalwa iNorth West, Eastern Cape, Free State, neMpumalanga nazo zibonile.

Nokho, iGauteng iyona ehamba phambili ngesibalo sababoshiwe njengoba bengu-28, kanti e-Eastern Cape naseLimpopo kuboshwe abangu-14 ngamunye.

UMeth uzwakalise ukukhathazeka ngokuqhubeka nokuqashwa kwabasebenzi bakwamanye amazwe abangenazo izincwadi, egqamisa isidingo sezinqubo zokuqasha ezinokuziphatha. “Ukuqashwa kwabantu bangaphandle abangenazo izincwadi kuveza ukukhathazeka okukhulu mayelana nokuxhashazwa kanye nokweqiwa kwezindlela zokuqasha ezisemthethweni,” usho kanje.

“Umnyango wethu usebenzisana kakhulu noMnyango wezaseKhaya ukuqinisekisa ukuthi imithetho yabokufika iyagcinwa futhi bonke abasebenzi baphathwa ngendlela efanele kungakhathalekile ukuthi bangowasiphi isizwe.

Ephendula kulokhu okutholakele, iMeth imemezele ukuthi umnyango uhlela ukukhulisa kakhulu amandla awo abahloli ukusuka ku-2,000 kuya ku-20,000 wabahloli eminyakeni emithathu ezayo. Lokhu kwenyuka kuzothuthukisa ikhono lomnyango lokuqhuba ukuhlola kaningi nokujulile ezweni lonke.

“Ukuze siqinise ukuhlola kwethu, sizokwethula uhlelo lokuphrofayilila ubungozi ukuze sibeke eqhulwini ukuhlolwa kwamabhuku okusekelwe ezingozini ezihlonziwe zokungathobeli imithetho. Le ndlela izoqinisekisa ukuthi sibhekana nezinkinga ezinzima kakhulu futhi siqinisekise ukuthi zonke izindinganiso zokulawula ziyafinyelelwa,” kuchaza uMeth.

Esephetha, ungqongqoshe ugcizelele ukuthi ukukhwabanisa kuyingxenye yokuzibophezela okubanzi kobulungiswa bezenhlalakahle. “Ukugxila kwethu akukhona nje ukuphoqelela ukuthotshelwa komthetho; imayelana nokuqinisekisa ukuthi wonke umsebenzi eNingizimu Afrika uphathwa ngesizotha nokuthi amalungelo abo avikelekile,” kuphetha yena.