
Umbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) ulahlekelwe ngamaphoyisa angaphezu kuka-70 ezinyangeni eziyisikhombisa ezedlule ngenxa yokuhlaselwa ngobugebengu nokuhuqa. Lesi sibalo esishaqisayo siza njengoba amaphoyisa eSAPS engcwaba amaphoyisa amabili ngosuku olulodwa. UNgqongqoshe wamaPhoyisa, uJenene Bheki Cele kanye nabaphathi be-SAPS beholwa yiPhini likaKhomishana kaZwelonke uLt General Tebello Mosikili, babeke iphoyisa elincane; onyakeni wakhe wokuqala esebenza, wadutshulwa wabulawa esemsebenzini esifundazweni saKwaZulu-Natal.
UConstable Sphesihle Cele, 26, owayeyilungu lePublic Order Policing (POP), wadutshulwa wabulawa mhla ziyi-16 kuNovemba 2023 ngesikhathi yena namalungu ethimba lakhe bephendula isikhalazo sowesilisa owayephethe isibhamu endaweni yokucima ukoma eMpangeni. Ngesikhathi liziphendulela endaweni yesigameko, leli phoyisa lidutshulwe yilo mlisa obehlomile lashonela khona lapho. Umdubuli wabe esedutshulwa wabulawa ngamaphoyisa.
Ethula inkulumo yakhe enkonzweni yomngcwabo, uNgqongqoshe uCele uzwakalise ukunengeka kwakhe ngokubulawa kwamaphoyisa esemsebenzini noma engekho emsebenzini.
“Kuyasimangalisa ukuthi alinganiselwa eshumini amaphoyisa abulawayo njalo ngenyanga kusukela ngo-April; konke kusezandleni zezigebengu. Lezi zigebengu zinesibindi sokuthatha amaphoyisa zithathe iphoyisa elikumbuso futhi zizosusa noma isiphi isithiyo endleleni yazo yokuhaha kwazo, yingakho ngizobiza amaphoyisa kuze kube phakade ukuthi abhule ngomlilo ikakhulukazi uma ukuphila kusongelwa. Alikho iphoyisa okufanele life liphethe izikhali ezandleni zalo.”
EGauteng, iPhini likaNgqongqoshe uCassel Mathale kanye noKhomishana Kazwelonke We-SAPS, uJenene Fannie Masemola bahole izinhlelo zenkonzo yomngcwabo kaConstable Marven Maphoro ongasekho. Udutshulwe wabulawa ngesonto eledlule ngoLwesine, ngesikhathi ephendula ibhomu le-ATM egaraji eTembisa, eGauteng.
IPhini likaNgqongqoshe uMathale unxuse amaphoyisa ukuthi asebenzise amandla ahambisana nezinsongo uma ehlaselwa.
“Ningangabazi ukusebenzisa izinsiza esininike zona ukuze nivikele imiphakathi yenu kanye nani. Ungangabazi ukusebenzisa amandla ahambisana nosongo, imiphakathi incike kuwe ukuze uvikeleke”
Ngokucaca okusobala kwezigameko zokushona kwamaphoyisa ezwe, uKhomishana Kazwelonke We-SAPS, uGeneral Fannie Masemola uqinisekise amalungu ukuthi azoqhubeka nokuhlonyiswa ngamakhono futhi anikezwe amandla okubhekana nezigebengu nobugebengu.
“Ukubulawa kwamalungu ngeke kusithene amandla kodwa kunalokho kuzoqinisa imizamo yethu yokulwa nobugebengu. Njengabaphathi bensizakalo, amandla kanye nokunikezwa kwezinsiza zamalungu ethu, kuseyingqalasizinda eqhulwini kubaphathi. Sizoqhubeka nokuqinisekisa ukuthi amalungu aqeqeshwa ngobuchule futhi anikezwe izinsiza ezifanele ukuze avikele imiphakathi” – kuphetha uMasemola.
Izibalo zakamuva zobugebengu zikhombisa ukuthi amaphoyisa angama-35 abulawa esemsebenzini futhi engekho emsebenzini phakathi kukaJulayi noSepthemba 2023.
Selokhu kuqale unyaka wezimali ngo-Ephreli, angu-78 amaphoyisa abulawa eNingizimu Afrika.
About The Author
Discover more from IBUNDA NEWS
Subscribe to get the latest posts sent to your email.
